Tallinna jalgrattateede võrk laieneb iga aastaga ning üha rohkem tallinlasi valib igapäevaseks töölesõiduks jalgratta. Linn investeerib rattataristusse, kesklinna ja äärelinnu ühendavad rattateed muutuvad järjepidevamaks ning aastaringne rattasõit pole enam erand, vaid igapäevane reaalsus. Kui kaalud jalgrattaga tööle sõitmist — või teed seda juba — siis siin on, mida tasub teada marsruutidest, talvisest sõidust ja oma ratta turvamisest.
Miks Tallinn sobib jalgrattaga töölesõiduks
Tallinn pole küll kõige tasasem linn — Ülemiste järvest mere poole laskuvad nõlvad on tuntud kõigile, kes Lasnamäelt või Mustamäelt kesklinna sõidavad — kuid valdav osa kesklinnast ja rannikupiirkonnast on mõnusalt sõidetav. Tallinna jalgrattateed moodustavad järjest tihedama võrgu, mis ühendab elurajoone kesklinnaga.
Mere-äärsed rattateed on linna kõige populaarsemad lõigud. Pirita teelt Kadrioru kaudu kesklinna kulgev rannarada on suuresti eraldatud autoliiklusest ja sobib hästi nii algajatele kui ka kogenud ratturitele. Sealt edasi pääseb mööda kesklinna ja vanalinna ümbritsevaid rattateid pea igale poole.
Töölesõiduks tasub kasutada Maanteeameti või Tallinna linna rattakaarte ning Google Mapsi rattarežiimi, mis arvestab eraldatud rattateedega. Marsruudi planeerimisel proovi kombineerida rattateid ja vähem koormatud kõrvaltänavaid — see annab tihti kiirema ja meeldivama tee kui peamagistraalid.
Aastaringne rattasõit: talv ei peata sõitu
Eesti talved on karmid ja see paneb paljud rattad oktoobris keldrisse. Aga üha rohkem tallinlasi sõidab ka talvel — ja see pole pooltki nii hull, kui esmapilgul tundub.
Naelrehvid teevad kõige suurema vahe. Need haaravad jääle kindlalt ja maksavad umbes 30–60 eurot rehvi kohta. Pane need peale novembris ja võta maha aprillis. Lisaks rehvidele on varustus lihtne: riietu nii, nagu läheksid talvisele jalutuskäigule. Spetsiaalseid jalgrattariideid pole vaja, kui sa just pikemaid distantse ei sõida.
Tallinnas puhastatakse peamisi rattateid talvel, kuigi mitte nii kiiresti kui sõiduteid. Hommikused tipptunnid võivad libedatel teedel olla nõudlikud — eriti pärast tugevamat lumesadu. Mõistlik on planeerida natuke aega varuks ja vältida liiga julgeid kurvinurki.
Talvine sõit ei ole Tallinnas enam haruldus. Need, kes naelrehvid alla panevad ja head valgustid muretsevad, sõidavad mõnuga ka pimedatel hommikutel.
Turvaprobleem, millega töölesõitjad kokku puutuvad
Jalgrattavargus on Tallinnas reaalne probleem. Politseiandmete kohaselt teatatakse igal aastal sadadest jalgrattavargustest, kuid tegelik arv on tunduvalt suurem — paljud vargused jäävad teatamata, sest omanikud ei looda, et ratas tagasi saadakse.
Töölesõitjad on eriti haavatavas seisus, sest nende rattad seisavad iga päev samas kohas mitu tundi — rongijaamade juures, töökoha rattaparklates ja kortermajade hoovides. Vargad teavad neid mustreid. Üksikud rajoonid ei ole vargustest puutumata — kus on rohkem rattaid, seal on rohkem vargusi.
Elektrijalgratta omanikud seisavad silmitsi suurima riskiga. Kui ratas maksab 2 000–5 000 eurot, on iga vargus tõsine rahaline löök. E-rataste müük on Eestis viimastel aastatel hoogsalt kasvanud ja vargad on raha liikumist tähelepanelikult jälginud.
Vargused on tihedaimad suvel, kui rattaid on rohkem väljas — aga rongijaamadesse pargitud töölesõitja ratas on sihtmärk aastaringselt.
Kuidas oma töölesõidu-ratast kaitsta
Ratas, mis seisab rongijaamas 8 tundi, vajab paremat kaitset kui ratas, mis on kohviku ees lukus 20 minutit. Siin on, mis aitab:
Kasuta kvaliteetset lukku — alati. Sold Secure Goldi taseme U-lukk või kett on miinimum. Lukusta raam ja vähemalt üks ratas tugeva pargi külge. Rongijaamades vali turvakaamerate lähedal asuvad ja palju kasutatud kohad.
Vaheta kohta. Iga päev täpselt samasse parki ja täpselt samal kellaajal parkimine loob mustri, mida organiseeritud vargad oskavad ära kasutada. Mängi seda võimaluse korral natuke.
Ära jäta lisavarustust. Tuled, kotid ja rattaarvutid võta endaga kaasa. Kiirvabastusega sadulad ja rattad asenda lukustatud variantidega.
Registreeri oma ratas. Rattaregistris registreerimine on samm, mille enamik töölesõitjaid jätab vahele — ja millest enamik pärast vargust kahetseb. Kui su ratas on registreeritud Rattaregistris, siis su raaminumber, fotod ja andmed on otsitavas andmebaasis. Kui ratas varastatakse, märgistad selle rakenduses — ja igaüks, kes rattaga kokku puutub (politsei, rattapoed, ostjad) näeb, et sellest on teatatud. Uuringud näitavad, et registreeritud rataste tagastamismäär on 15–23%, võrreldes umbes 5%-ga registreerimata rataste puhul.
Kaalu QR-kleebist. Nähtav QR-kood raami küljes annab vargale märku, et ratas on registreeritud ja jälgitav. See on taskukohane heidutusvahend, mis muudab varga riskiarvestuse — eriti rongijaama pargis, kus saadaval on alati lihtsam saak.
Kontrolli oma kindlustustingimusi. Paljud kindlustusseltsid nõuavad varguse korvamiseks konkreetsete luku tüüpide kasutamist (sageli Sold Secure Gold või ART 3+). Kui su ratas on registreeritud ja raaminumber dokumenteeritud, on kahjunõude menetlemine kiirem.
Kuidas alustada
Kui sa pole varem Tallinnas jalgrattaga tööle sõitnud, alusta marsruudi planeerimisest mõne rattakaardi või Google Mapsi rattarežiimi abil. Mereäärsed rattateed ja kesklinna eraldatud rajad on kõige turvalisemad lähtekohad. Proovi marsruuti nädalavahetusel, kui liiklus on rahulikum.
Enne esimest töölesõitu võta viis minutit ja registreeri oma ratas Bike-Registry.com-is. Leia raaminumber (tavaliselt keskmise alt, korpuse all), tee paar fotot ja sisesta ratta andmed. See on tasuta — ja see on odavaim kindlustus, mille saad rattale, mis hakkab veetma tunde järelevalveta linnas, kus iga päev kaob mitu jalgratast.
Valmis oma ratast kaitsma? Laadi alla rakendus ja registreeri oma ratas tasuta.
