Eesti liiklusseadus käsitleb jalgratturit liikluses osalejana, kellel on omad õigused ja kohustused. Reeglid pole keerukad, aga nende mittetundmine võib lõppeda trahvi, õnnetuse või kindlustushüvitisest ilmajäämisega. Olgu sa igapäevane töölesõitja Tallinnas, tudeng Tartus või suvine matkasõitja Saaremaal — siin on, mida tasub teada.
Kiiver: kohustuslik alla 16-aastastele
Eesti liiklusseaduse järgi on jalgrattakiiver kohustuslik alla 16-aastastele jalgratturitele. Täiskasvanutele kiivri kandmine ei ole seadusega nõutud, kuid on tugevalt soovitatav.
See on praktiline reegel. Lapsed kukuvad sagedamini ja nende peavigastused on tõsisemad. Täiskasvanu jaoks pole kiiver kohustus, kuid statistika peavigastuste ennetamisest on ühemõtteline — kiiver vähendab raskete peavigastuste riski oluliselt.
Lühidalt: kanna kiivrit alati, ka siis, kui sõidad lühikese vahemaa. Su pea ei hooli sellest, mida seadus parasjagu nõuab.
Tuled, helkurid ja varustus
Eesti liiklusseadus nõuab jalgrattalt nähtavust pimedal ajal ja halva nähtavusega.
Tuled: pimedal ajal või halva nähtavusega peab jalgrattal põlema ja . Ilma tuledeta pimedal ajal sõitmine on rikkumine ja võib lõppeda trahviga.
ees valge või kollane tuli
taga punane tuli
Helkurid: jalgrattal peavad olema helkurid — ees valge, taga punane, kodaratel või rehvi külgedel kollased või valged. Helkurid on kohustuslikud kogu aeg, mitte ainult pimedal ajal.
Helkurvest: asulast väljaspool tuleb pimedal ajal või halva nähtavusega kanda helkurvesti või muud helkivat eset, et muuta end teistele liiklejatele nähtavaks.
Pidurid ja signaal: jalgrattal peavad olema töökorras pidurid ja signaalkell. Ilma nendeta sõitmine on ebaseaduslik ja ohtlik.
Kus tohib sõita
Eesti liiklusseadus määrab üsna täpselt, kus jalgrattur tohib liikuda:
Jalgrattatee: kui sõidusuunas on jalgrattatee, peab jalgrattur kasutama seda. Sõidu jalgrattatee asemel sõiduteel võib lugeda rikkumiseks.
Sõidutee: kui jalgrattateed pole, sõidab rattur sõidutee parempoolses ääres, võimalikult lähedal teeservale. Liiklusvoolus tuleb sõita üksteise järel, mitte kõrvuti — välja arvatud erijuhtudel, näiteks last saatva täiskasvanu puhul.
Kõnnitee: liiklusseaduse järgi on jalgrattaga kõnniteel sõitmine üldjuhul keelatud — kõnnitee on jalakäijate jaoks. Erandina tohivad kõnniteel sõita alla 13-aastased lapsed ja kuni kaks last saatvat sõitjat, samuti väikelast veduri- või järelkäruistmel transportiv täiskasvanu. Kõnniteel tuleb sõita jalakäijatega arvestades ja jalakäijate kiiruse lähedasel tempol, andes neile alati eesõiguse. Lühiajaliselt on kõnniteele lubatud minna ka siis, kui sõiduteel sõitmist takistavad olud — kuid see on erand, mitte reegel.
Pööramine ja peatumine: suunamuutust tuleb märku anda käega — vasak või parem käsi vastavasse suunda välja sirutatud. Enne pööret veendu, et oled teisi liiklejaid hoiatanud.
Alkohol ja rattasõit
Eestis kehtib jalgratturile, kergliikuri- ja mopeedijuhile 0,5 promilli piir (ehk 0,25 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta). Mootorsõidukijuhile kehtib rangem 0,2 promilli piir, kuid jalgrattur tohib seaduse kohaselt olla veidi enam tarvitanud. See ei tähenda, et õlle järel rattaga koju sõit oleks turvaline — joove halvendab tasakaalu ja reaktsiooniaega isegi siis, kui piiri ei ületata.
Korduv või raskem rikkumine võib tähendada lisaks rahatrahvile ka kohtulikku karistust.
Praktiline järeldus: kui oled võtnud paar õlut, jäta ratas ja võta takso või kõnni. Isegi seadusliku piiri sees on tasakaal ja otsustusvõime nõrgemad — ja õnnetuse korral võib ka väiksem joove kindlustushüvitise välistada.
E-rattad: mida loetakse jalgrattaks
Eesti järgib EU-standardit elektrirataste osas:
Maksimaalne mootori võimsus: 250 vatti pidevvõimsust
Ainult pedaalitugi: mootor peab seiskuma, kui sa lõpetad pedaalimise
Maksimaalne abikiirus: 25 km/h
Kõik selle määratluse alla mahtuvad e-rattad loetakse seaduslikult tavaliseks jalgrattaks. Litsentsi, registreerimist ega kindlustust ei nõuta. Sõidad nendega jalgrattateedel, lukustad rattaparkidesse ja järgid samu reegleid nagu pedaaliratta puhul.
Speed pedelecid (mootor kuni 45 km/h) on hoopis teine kategooria. Need on klassifitseeritud mopeedidena ja vajavad kindlustust, registreerimist, kiivrit ning sõltuvalt mudelist juhiluba. Speed pedelecid ei tohi enamasti sõita jalgrattateedel.
Kui ostad e-ratta, kontrolli spetsifikatsiooni. 250 W ja 25 km/h piir on Eestis joon "jalgratta" ja "mootorsõiduki" vahel.
Mis juhtub, kui su ratas varastatakse
Eesti liiklusseadus ei nõua jalgratta registreerimist riiklikul tasandil, kuid politsei soovitab tugevalt raaminumbri ülesmärkimist.
Varguse korral küsib politsei esimese asjana raaminumbrit. Ilma selleta ei saa ratast nende süsteemis kaduvaks/varastatuks märkida. Kui politsei leiab ratta, kuid ei suuda seda omanikuga kokku viia, jääb see hoiukohta või läheb oksjonile.
Eestis on ka varastatud ratta teadlik ostmine kriminaalkuritegu. Raaminumbri kontrollimine enne kasutatud ratta ostmist pole mitte ainult tark — see on hoolsuskohustus, mis kaitseb sind varastatud vara saamise eest.
Siin tulebki mängu Rattaregister. Oma jalgratta raaminumbri, fotode ja andmete registreerimine loob otsitava kirje, mis töötab üle piiride. Igaüks — Eestis, Soomes, Rootsis või kus iganes — saab raaminumbri järgi kontrollida, kas ratas on registreeritud või kuulutatud varastatuks. Ratta registreerimine võtab kaks minutit ja ei maksa midagi. See ei kaitse sind liiklustrahvi eest, aga see võib aidata su ratta tagasi saada.
Valmis oma ratast kaitsma? Laadi alla rakendus ja registreeri oma ratas tasuta.
